Mirjami väike mõttepaik

Selle nädala teema pühendub arvutimaailma varjukülgedele - selle petmisvõimalustele ja ohtudele. Teema, millest iga vähegi austust väärt IT-tudeng peaks teadma. Bakalaureuses oli minul teisel semestril isegi 16 nädalat Andmeturbe ainet. Olen endiselt arvamusel, et tegu oli kogu bakalaureuseperioodi ühe huvitavama, praktilisema ja samas lõbusama ainega. Kahju on ainult sellest, et tol hetkel olin ma veel natuke liiga IT-võhik, et matsu täielikult jagada. Õnneks on aastate jooksul seda teemat puudutatud pea kõikides IT-ainetes, käesolev õppeaine ei ole erand.  Iganädalases blogipostituses on ülesandeks kirjutada ühest IT-turvariskist ning selle maandamisest Mitnicki valemiga.  Ühte eredaimalt meelde jäänud riski illustreeritakse tihtipeale banaaniga. Võttes arvesse minu blogi nime/pealkirja, siis pole kahtlustki, millisest riskist-rünnakust ma täna kirjutan. DoS Attack ehk Denial of Service Attack DoS rünnaku eesmärgiks on väljapressimine, konkurentide rivist välja löömine võ

Sel nädalal liikus teema osaliselt juba kasutajakogemuse all mainitud erivajadustega inimeste maailma, kuid seekord rohkem assisteerivale aspektile - kuidas erivajadustega inimesed üleüldse saavad arvutit kasutada ja sellega suuri asju korda saata. Selle nädala ülesandeks oli kirjeldada ühte tugilahendust, mis tundus uudne ja jäi kõige paremini silma. Enamik väljatoodud lahendusi olid mingil määral sarnased tavakasutaja seadmetele, kuid modifitseeritud ühel või teisel viisil, et muganduda erivajadustega inimestele. Üks lahendus, mis aga eriliselt silma jäi, oli nn puhumistoru (sip'n'puff switch). Isiklikult polnud ma sellisest lahendusest varem kuulnud ega poleks osanud ise sedalaadi lahendusele üldse mõeldagi. Jouse Tehes natuke uurimistööd, jõudsin täpsemalt sellise seadmeni nagu Jouse, millel on aastate jooksul olnud mitmeid versioone. Tegemist on joystick-tüüpi seadmega, mis on alternatiiviks tavalisele arvutihiirele.  Selle kontrollimiseks on järgmised võimaluse