Mirjami väike mõttepaik

Sel nädalal liikus teema osaliselt juba kasutajakogemuse all mainitud erivajadustega inimeste maailma, kuid seekord rohkem assisteerivale aspektile - kuidas erivajadustega inimesed üleüldse saavad arvutit kasutada ja sellega suuri asju korda saata. Selle nädala ülesandeks oli kirjeldada ühte tugilahendust, mis tundus uudne ja jäi kõige paremini silma. Enamik väljatoodud lahendusi olid mingil määral sarnased tavakasutaja seadmetele, kuid modifitseeritud ühel või teisel viisil, et muganduda erivajadustega inimestele. Üks lahendus, mis aga eriliselt silma jäi, oli nn puhumistoru (sip'n'puff switch). Isiklikult polnud ma sellisest lahendusest varem kuulnud ega poleks osanud ise sedalaadi lahendusele üldse mõeldagi. Jouse Tehes natuke uurimistööd, jõudsin täpsemalt sellise seadmeni nagu Jouse, millel on aastate jooksul olnud mitmeid versioone. Tegemist on joystick-tüüpi seadmega, mis on alternatiiviks tavalisele arvutihiirele.  Selle kontrollimiseks on järgmised võimaluse

Sellenädalane lugemismaterjal oli seotud kasutajakogemuse ja UXiga. Kuigi võib väita, et funktsionaalsus on toote/teenuse puhul kõige määravam, siis mängib suurt rolli ka tema kasutamise võimalus ja -mugavus. Iseenesest mõista on see oluline ka IT maailmas. Käesoleval nädalal pidime kirjutama enda kogemusest veebis ning tooma näiteid positiivsete ja negatiivsete kogemuste kohta veebis. Üritasin asja vaadata võimalikult objektiivselt, kuid kuna olen noor ja üsna tihe arvutikasutaja, siis võib nendest arvamustest ka kallutatust näha olla. Negatiivne Alustada tuleb ju ikka negatiivsemast poolest.  Oma bakalaureuseaastate jooksul jõudsin lisaks õppetööle aktiivne olla ka ühes tudengiorganisatsioonis, mis Eestis on registreeritud MTÜna. Hea juhuse tõttu sain võimaluse olla ka selle organisatsiooni juhatuses. Mitte nii hea juhusena tähendas see seda, et MTÜ juhatuse liikmena pidin aeg-ajalt kokku puutuma sellise portaaliga nagu seda on Äriregister (ja Äriregistri Ettevõtjaportaal )

Selle nädala teemaks olid arendus- ja ärimudelid, mida blogipostituses pidi analüüsima ühe konkreetse projekti näitel.  Kuna eelmise aasta lõpus tekitas palju kõmu riigi IT projektide ebakompetentsus (nagu selgus riigikontrolli auditist), otsustasin enda poolt vaadeldavaks projektiks valida ühe sealtoodutest. Täpsemalt projekti E-täitur, kuna olin selle kohta oma tuttavate kaudu pisut ennegi kuulnud. Taustainfona võib tuua riigikontrolli auditi kirjelduse antud süsteemist: "E-Täituris oli plaanis realiseerida kogu täitemenetluseks vajalik funktsionaalsus koos automaatsete kontrollide ning päringutega välistest registritest, sealhulgas tagada asjast huvitatud isikutele piisav info täitemenetluse käigu ja tulemuste kohta ning vahendid selle info kättesaamiseks. Uue süsteemiga taheti muuta täitemenetlus süsteemi kasutajatele oluliselt kasutajasõbralikumaks ja kiiremaks. Samuti sooviti luua süsteemile arhitektuur, mis sobiks nii väikestele kui ka suurtele kohtutäiturite büroo

Käesoleva nädala lugemisteema oli vaba tarkvara ja vaba kultuuri teemadel. Sinna hulka sobitub hästi ka häkkerikultuur, mis on seekordse blogipostituse teemaks. Selleks pidime läbi lugema Eric S. Raymondi mõtted häkkerite ja häkkerluse osas ning neid mõtteid analüüsima. Mina lugesin selle läbi eesti keelde tõlgituna. Pean tunnistama, et olgugi, et olen juba IT teaduskonnas magistris, polnud ma sellest dokumendist enne midagi kuulnud. Seetõttu oli mul seda üksjagu huvitav lugeda. Küllap on see mõnes mõttes nii parem ka, sest nii on arvamuse kujundamine endal lihtsam. Mulle väga meeldis juba üsna kirjutse alguses välja toodud salmike, kuidas saada milleski meistriks: Teel käimiseks Otsi meister Järgi meistrit Käi koos meistriga Näe meistrit läbi Saa meistriks See on piisavalt üldine, et seda saaks rakendada ka teistel elualadel. Lühike ja konkreetne, kuid ültleb kõik, mis vaja teada. Lihtsuses peitub võlu, nagu öeldakse. Heakskiitu leiab minu silmis ka see, et li

Sel nädalal jätkasime osaliselt IT proffi teemadel, kuid võtsime vaatluse alla pigem IT juhid. Just viimasega on seotud ka sellenädalane kodutöö - kirjutada kahest (tuntud) IT-juhist, kes esindavad ühte IT-juhi tüüpi, kusjuures, erinevaid tüüpe. Kuna minul on isiklikke kokkupuuteid IT-juhtidega võrdlemisi vähe, pidin informatsiooni otsima kõikvõimsa otsingumootori abil. Leitud infoallikate alusel üritasin kujundada arvamust, millise juhitüübiga on tegemist. Hoiatuseks olgu öeldud, et need ei pruugi vastata reaalsusele! Kristel Kruustük Olles ise naisterahvas, rändas mu mõte esimese asjana tuntud naissoost IT-juhtide poole. Eks neid ole kindlasti üksjagu (kuigi vastuvaidlematult vähem kui mehi!), kuid esimesena hüppas pähe just Kristeli nimi. Teadsin temast enne vaid seda, et lõi oma testimisettevõtte ning sai sellega üsna tuntuks.  Elulugu ümber jutustamata toon mõned minu arvates relevantsed faktid tema kohta: Õppis IT-kolledžis aastatel, mil see polnud veel TTÜga liidetu

Sel nädalal liikusime juriidilistelt teemadelt rohkem filosoofilisemate poole. Nimelt üritasime defineerida IT proffi ning professionaalsust üleüldiselt. Koduseks ülesandeks oli kirjutada tänapäeva Eesti IT proffiks olemise eeldusi, omadusi ja oskusi. Siin on minu valik: Eeldused Esimeseks eelduseks tahaksin tuua hariduse. Klassikalises mõttes muidugi ülikooliharidus vähemalt bakalaureuse tasemel, kuid mulle tundub, et üha rohkem hakkavad IT proffide alla kvalifitseeruma ka isikud, kellel vastav ametlik haridus puudub, kuid kes on oma vabast ajast ja huvist antud valdkonnaga tegelenud ning on selles üsnagi pädevad. Samuti lähevad siia alla inimesed, kellel on aastate võrra kogemust IT valdkonnas. Ma ei arva, et professionaaliks saamisel on oluline tunda ühte teemat ülima põhjalikkusega, vaid pigem arvan, et IT proff võiks teada kogu IT-st üldiselt ning olla suunitletud ühele valdkonnale. Teiseks oluliseks eelduseks on kirg (passion) antud valdkonna vastu. Õppida ja teada võib