Häkkerlus (03.04. - 10.04.2020)

Käesoleva nädala lugemisteema oli vaba tarkvara ja vaba kultuuri teemadel. Sinna hulka sobitub hästi ka häkkerikultuur, mis on seekordse blogipostituse teemaks. Selleks pidime läbi lugema Eric S. Raymondi mõtted häkkerite ja häkkerluse osas ning neid mõtteid analüüsima. Mina lugesin selle läbi eesti keelde tõlgituna.

Pean tunnistama, et olgugi, et olen juba IT teaduskonnas magistris, polnud ma sellest dokumendist enne midagi kuulnud. Seetõttu oli mul seda üksjagu huvitav lugeda. Küllap on see mõnes mõttes nii parem ka, sest nii on arvamuse kujundamine endal lihtsam.

Mulle väga meeldis juba üsna kirjutse alguses välja toodud salmike, kuidas saada milleski meistriks:

Teel käimiseks

Otsi meister

Järgi meistrit

Käi koos meistriga

Näe meistrit läbi

Saa meistriks

See on piisavalt üldine, et seda saaks rakendada ka teistel elualadel. Lühike ja konkreetne, kuid ültleb kõik, mis vaja teada. Lihtsuses peitub võlu, nagu öeldakse.

Heakskiitu leiab minu silmis ka see, et lisaks häkkeri põhilistele oskustele, tuuakse välja ka suhtumise teemad. See natuke haakub ka minu mõni nädal kirja pandud mõttega, et proff ei saa olla, kui asi silmi särama ei pane. Härra Raymond on selle küll teise nurga alt ja põhjalikumalt lahti seletanud, kuid mõte jääb samaks - kui pole usku, soovi ja tahet, siis puudub juba esimene komponent häkkeriks (keda võiks mitte IT inimestele lihtsalt profiks nimetada) saamisel - suhtumine.

Teine komponent, nagu arvata võiski, on oskused ja kogemused. Tuuakse välja nii programmeerimise oskust (kusjuures ka soovitustega programmeerimiskeele õppe osas) kui oskust Linuxit näppida ja vallata. Samuti on oluline inglise keele oskus, millega ma samuti nõus olen. Fakt on, et ilma inglise keeleta on IT vallas ja häkkerina üldiselt raske hakkama saada. Inglise keel on IT inimestele nii sisse kodeeritud, et nagu kirjutises toodud Linus Tovaldsilgi, ei teki enamikul meist kunagi mõtet ka oma koodi kommenteerida mingis muus keeles, kui inglise. Vähemalt senikaua kuni koodi peab lugema ka keegi teine.

Kolmandaks alampunktiks on toodud staatus. See oli punkt, mis minule isiklikult jättis kuidagi.. negatiivse mulje. Olgugi, et olen põhimõtteliselt nõus punktidega, mis antud alampunkti alla käisid ja nõustun nende vajalikkusega, ei jätnud see alampunkt head maiku mulle suhu. Võibolla on asi selles, et häkkerid pannakse selles lõigus justkui ebajumalate grupi staatusesse, kuhu saamine ja pürgimine on auasi ja sinna mittekuulumine tähendaks, et sa pole IT-s piisavalt hea või ei saaks olla tasemel. Ma pole küll kindel, kui paljusid IT inimesi ametlikult häkkeriks saab lugeda, kuid mulle tundub, et enamik IT inimesi sinna ei kuulu. Samas olen ma kindel, et nende hulgas on samuti väga tublisid ja tegumeelseid inimesi. Vat ei teagi.

Samuti tundusid korduma kippuvate küsimuste vastused kohati kuidagi ülbed. Kuigi eks see vist nii ongi, et kui on rumal küsimus (mida osad nendest ilmselt olid), siis tuleb ka vastav vastus. 

Üldkokkuvõttes leian siiski, et tegu oli huvitava ja omamoodi vaatepunktist kirjutatud dokumendiga. Häkkeriks saamise/olemise punktidega olen samuti üldiselt nõus. Ma pole küll kindel, kas mina kunagi häkkeriks saada tahan, kuid enamikke punkte loodan minagi oma IT karjääri jooksul täita.