3 IT-lahendust, millest ei saanud seda, mida sooviti (31.01. - 07.02.2020)

IT ja infotehnoloogiaga seonduv on üsnagi võimas ning see on lihtsustanud inimeste elu viisil, mida keegi kunagi ette kujutada ei osanud. Sellegipoolest on ajaloo jooksul välja tuldud ka lahendustega, millest ei saanud seda, mida algselt sooviti. Allpool võib näha minu valimit sellistest projektidest. 

Beenz

Beenz.com-logo.png

Beenz oli 1998. aastal Charles Coheni poolt loodud nn e-valuuta. Selle põhimõte oli lihtne: kasutajaid said endale beenzi partnerite veebilehtedel aja või raha kulutamise eest teenida virtuaalset "raha" ehk beenze. Neid beenze sai hiljem omakorda vahetada erinevate teiste partnerite juures teenuste või toodete vastu. Beenz turundas end kui "interneti valuutat" (the web's currency) ning oli seadnud eesmärgiks saada konkurendiks kõikidele sel ajal eksisteerinud reaalse maailma valuutadele.
Ärimudeli poolest oli tegu suhteliselt lollikindla mudeliga: ettevõtted ostsid beenze kindlaksmääratud vahetuskursiga. Neid beenze said ettevõtted jagada oma kasutajatele erinevate tegevuste eest, näiteks kasutajakonto tegemine, küsitluse täitmine või ostu sooritamine. Seejärel said kasutajad nende beenzide eest soetada endale teistest veebipoodidest kaupu ja tooteid. Veebipoed said omakorda saadud beenzid maha müüa kindla vahetuskursi eest. Nii käisid beenzid "käest kätte" niisamamoodi, kui tavaline valuuta.

Beenz homepage

Beenz oli väga lootustandev kontseptsioon, mis 90ndate lõpus kiirelt viraalseks muutus. Tänu sellele sai ettevõtte hulganisti investoreid oma aja suurte ettevõtete poolt ning isegi Larry Ellison, Oracle CEO nimetas Beenzi innovaatoriks internetivaluuta arendamisel ("Beenz.com is clearly an innovator by developing a true global Internet currency"). Beenz kasvas väga kiiresti ning laienes aastaga lisaks Londonile veel 14 teise linna üle maailma. Tundus, et tegemist oli revolutsiooniga, mis oli ühtviisi hea kõikidele osapooltele.

Beenz advertisement

Kuid nagu kõik liiga head asjad ikka, oli ka see liiga hea, et tõsi olla. Esimesed probleemid ilmnesid 2001 aasta alguses, kui selgus, et kuigi beenze jagatakse palju välja, ei leia suur osa nendest kordagi kasutust. See tähendas ettevõttele väiksemat tulu, kuna veebipoodidel polnud beenze, mida tagasi maha müüa. Samuti tegelesid konkurendid, Amazon ja Visa, online-krediitkaartide teenuse arendusega, mis tähendas Beenzile veelgi suuremat klientide kaotust.
Kuid tulemas oli veel suurem krahh, nimelt nö "dot-com" mulli lõhkemine 2001. aastal. See tähendas, et paljud Beenzi partneritest veebipoed, kes beenze tagasi müüsid, panid oma uksed kinni ning saamata jäi kõige suurem ja olulisem tulu. Veebipoodide kadumine pani kasutajad paaniliselt oma beenze kasutama, koormates sellega Beenzi ärimudelit. Olukorras, kus kõigil oli vaja oma kulusid kokku hoida, loobuti beenzidest kiirelt. 
See oli Beenzile suur löök ning ettevõte, mis mõni kuu tagasi oli oma tipus, pidi tunnistama kaotust. Beenz lõpetas tegevuse 26. augustil 2001.

Üle 15 aasta hiljem on lugu jällegi mõneti päevakorras justnimelt seoses uue krüptorahade ja Bitconiga. Beenz kaotas Amazonile ja Visale, kuna teised lõid vanale süsteemile uue tehnoloogia, mitte ei loonud täiesti uut süsteemi nagu beenz. Cohen on öelnud, et sama resultaat tabab ka praeguseid krüptorahadega tegelevaid ettevõtteid.

Kasutatud järgmisi allikaid:

Office assistant (Microsoft)

Office assistant oli nn kasutaja abiline, mis tegutses Microsoft Office erinevates väljalaskeversioonides (Windowsi puhul näiteks 97-2003). Tegemist oli tegelasega, kes võis aidata mitmetes dokumentide kirjutamisega seotud probleemides.
Abilisel oli vaikimisi kirjaklambri kuju ning selle nime järgi (ingl.k clippy, sõnast paperclip) tunnevad seda tegelast ilmselt üsna mitmed 2000ndate alguse arvutikasutajad. Loodi ka mitmeid teisi tegelasi, kuid need tuli eraldi lisada.
Tegelase loomise idee tekkis uurimusest, et inimesed kasutavad dokumentide kirjutamiseks ning inimestega suhtlemiseks erinevaid aju osasid. Kui inimestega suhtlemisega saavad inimesed üldiselt hakkama, siis dokumentide ja suuremate tööde kirjutamisel esineb väga palju vigu. Arvati, et kui muuta inimestel arvutiga suhtlemine sarnaseks inimsuhtlusele, on sellel kasulikud tagajärjed. Nii loodi abiline, kes suutis vastavalt Office's toimunud tegevustele pakkuda olukorrale vastavat abi.

Kasutajad reageerisid sellele vastupidiselt. Leiti, et tegemist on tüütu ning pealetükkiva abivahendiga, mis pigem segab töö tegemist, kui soodustab seda. Seda hakati maha tegema, seda nii väljaspool kui seespool Microsofti. Sellest tehti paroodiaid ning koomiksilõike.
Microsoft eemaldas sedalaadi kasutajatoe lõpuks Office 2007 versioonist. Mälestused aga jäävad ning popkultuuris võib siiani selle abivahendi kohta käivaid nalju silmata.
Seda konkreetset kirjaklambrit mäletan minagi oma lapsepõlvest, kui mõnikord harva arvutisse tegutsema lubati. Tookord pakkus see tegelane siiski mulle rohkem nalja, kui tekitas segadust :-)

Kasutatud järgmist allikat:
https://en.wikipedia.org/wiki/Office_Assistant

The Daily

The Daily oli lühikese elueaga ajaleht, mis oli loodud eksklusiivselt tol hetkel populaarsust koguvatele tahvelarvutitele. See alustas ilmumist 2011. aasta veebruaris.
The Daily eesmärk oli asendada vana paberajalehe mudel ning viia see üle virtuaalsesse keskkonda. Seda justnimelt tahvelarvutitesse, kuna need simuleerisid kõige paremini paberajalehte, muutes sealt lugemise sarnaseks reaalse ajalehe lehitsemisele. Uudised ilmusid sinna sama põhimõttega nagu tavalistesse ajalehtedesse, kord päevas, ning kajastasid vaid olulisemaid sündmusi. 

The Daily (first issue).png

2012. aasta juulis võeti ajaleht suurema jälgimise alla, kuna olenemata üle 100 000 aktiivsest kasutajast oli tulu väga väike. 
Selgus, et keskkonnasõbraliku plaaniga ettevõtmine ei pakkunud klientidele seda, mida nad soovisid. Tegemist oli endiselt limiteeritud informatsiooniga, kuid seekord vaidlimiteeritud hulgale kasutajatele (ehk siis ainult neile, kes tahvelarvutit omasid).
See viis The Daily sedalaadse versiooni sulgemiseni detsembris 2012. Ärimudel lihtsalt ei töötanud. Selle kohta on The Daily peatoimetaja öelnud: "Although we have over 100,000 passionate paying subscribers, unfortunately we have not been able to build a big enough audience fast enough to make our business model work.".

Tegemist on õpetliku ettevõtmisega, sest antud mudel oli nö puuduv lüli minemaks üle paberajalehtedelt rohkem kliendi huvile suunatud uudiste pakkumisele (soovitatavalt veebipõhiselt). Jeff Jarvis kommenteeris seda järgnevalt: "News organizations should have a strategy built around relationships with individuals, serving them wherever, whenever, and on whatever platform they like. My needs don't change just because the device in my hands does."

Kasutatud järgmist allikat:
https://knightcenter.utexas.edu/blog/00-12255-news-corp-announces-end-first-tablet-exclusive-newspaper-daily

Comments

Popular posts from this blog

(Tuntud) IT-juhid (27.03. - 03.04.2020)

Teistmoodi IT (24.04. - 01.05.2020)