Mirjami väike mõttepaik

Selle nädala teemaks on infoühiskond ja selle muutumine ning blogipostituse täpsemaks ülesandeks oli läbi lugeda üks kahest pakutud dokumendist ning kirjeldada, mis on nendes dokumentides kirjeldatust läinud täppi ja mis mitte niiväga. Mina valisin uurimiseks Eesti infoühiskonna arengukava 2020, kuna tundsin, et see puudutab mind, kui just Eesti IKT sektoriga kokkupuutuvat inimest enam, kui Soome tegemised. Kõige vähem realiseerunund visioonipunkt Seda ühte kindlat visioonipunkti, mis tänaseks pole realiseerunud, oli mul tõtt-öelda keeruline välja valida, sest minu enda teadmised antud valdkonna telgitaguste kohta on suhteliselt kesised. Küllap on üsna mitu punkti jäänud täielikult (või osaliselt) realiseerumata, kuid samas on need punktid osalt sõnastatud nii, et mingi osa nagu oleks täidetud ka. Et aga numbrite maailmas pole halle alasid, siis valisin üheks kõige vähem realiseerunud punktiks kõrgema tootlikuse alla käiva punkti: IKT-tooted ja -teenused annavad 20% koguekspor

Käesoleva nädala ülesandeks on kirjutada ühest uue meedia komponendist ning selle mõjust oma valdkonnale. Mina valin selleks komponendiks blogid ehk ajaveebid, küllap sellepärast, et selle vormiga olen ma ise rohkem kokku puutunud (nii ise blogi pidades kui teiste blogisid jälgides). Blogi pidamise järsk kasv käesoleva sajandi algusest saadik on olnud nii kiire, et isegi mina, kes ma aega enne blogimist ei mäleta, olen tähele pannud antud valdkonnas muutunud tendentse. Oma varasemast lapsepõlveajast mäletan ma peamiselt inimeste isikliku elu teemal loodud kirjutisi. Oli väga põnev lugeda, kes millega elus toime peab tulema, mis on rõõmud ja huvid ja kuidas inimesed oma aega sisustavad. Sedalaadi blogid olid minu tutvusringkonnas populaarsed just põhikooliaegu, eks ikka vist sellepärast, et selles vanuses oli huvi teiste inimeste vastu ja vajadus end kõigiga võrrelda vast kõige suurem. Pidasin isegi sel ajal blogi ja praegu järgi lugedes on omamoodi lõbus ja samas veider lugeda, mi

On teada-tuntud ja üldlevinud arvamus, et interneti sünd on möödunud sajandi üks olulisemaid sündmusi, mille olemasolu mõjutab elu tugevalt veel tänapäevalgi. Ilma selleta ei kirjutaks minagi siin hetkel seda blogipostitust (vähemalt mitte sellises vormis ja kujul). Ma arvan. Interneti algusaegadel (või pigem aegadel enne interneti sündi) loodi mitmeid tehnoloogiaid, millest osa on tuttav ka tänastele kasutajatele, ning osa, millest tänapäevased veebisurfajad tavaliselt enam teadlikudki pole. Emotikonid Emotikone võib südamerahuga pidada nähtusteks, millega on kokku puutunud kõik tänapäeva netikasutajad. Kuigi see võib tunduda kui üks uuema aja moetröögatusi, jääb emotikonide sünd hoopiski kaugele enne interneti sündi - ASCII koodis ja trükipildis aastasse 1982, kuigi esimesed jäljed emotikonidest pärinevad PLATO süsteemist aastal 1972. Igal juhul vanem, kui keskmine inimene võiks eeldada.  Scott Fahlmani loodud emotikonide :-) ja :-( jäljed olevat trükikujul kadunud üsna pi

IT ja infotehnoloogiaga seonduv on üsnagi võimas ning see on lihtsustanud inimeste elu viisil, mida keegi kunagi ette kujutada ei osanud. Sellegipoolest on ajaloo jooksul välja tuldud ka lahendustega, millest ei saanud seda, mida algselt sooviti. Allpool võib näha minu valimit sellistest projektidest.  Beenz Beenz oli 1998. aastal Charles Coheni poolt loodud nn e-valuuta. Selle põhimõte oli lihtne: kasutajaid said endale beenzi partnerite veebilehtedel aja või raha kulutamise eest teenida virtuaalset "raha" ehk beenze. Neid beenze sai hiljem omakorda vahetada erinevate teiste partnerite juures teenuste või toodete vastu. Beenz turundas end kui "interneti valuutat" ( the web's currency ) ning oli seadnud eesmärgiks saada konkurendiks kõikidele sel ajal eksisteerinud reaalse maailma valuutadele. Ärimudeli poolest oli tegu suhteliselt lollikindla mudeliga: ettevõtted ostsid beenze kindlaksmääratud vahetuskursiga. Neid beenze said ettevõtted jagada oma ka