Infoühiskonna muutused (21.02 - 28.02.2020)
Selle nädala teemaks on infoühiskond ja selle muutumine ning blogipostituse täpsemaks ülesandeks oli läbi lugeda üks kahest pakutud dokumendist ning kirjeldada, mis on nendes dokumentides kirjeldatust läinud täppi ja mis mitte niiväga. Mina valisin uurimiseks Eesti infoühiskonna arengukava 2020, kuna tundsin, et see puudutab mind, kui just Eesti IKT sektoriga kokkupuutuvat inimest enam, kui Soome tegemised.
Kõige vähem realiseerunund visioonipunkt
Seda ühte kindlat visioonipunkti, mis tänaseks pole realiseerunud, oli mul tõtt-öelda keeruline välja valida, sest minu enda teadmised antud valdkonna telgitaguste kohta on suhteliselt kesised. Küllap on üsna mitu punkti jäänud täielikult (või osaliselt) realiseerumata, kuid samas on need punktid osalt sõnastatud nii, et mingi osa nagu oleks täidetud ka. Et aga numbrite maailmas pole halle alasid, siis valisin üheks kõige vähem realiseerunud punktiks kõrgema tootlikuse alla käiva punkti:
IKT-tooted ja -teenused annavad 20% koguekspordist. Sellega on IKT-sektor saanud
juhtivaks majandusharuks Eestis, andes suure panuse tootlikkuse kasvu.
Tehes veidi uurimistööd antud puntktide realiseerumise kohta, ei leidnud mina värskemaid andmeid, kui 2019. aasta algul tehtud kokkuvõtted (peamiselt 2018. aasta majandusülevaade), seega baseerin oma arvamuse lähtudes nendele.
Nende andmete põhjal moodustavad IKT-tooted ja -teenused kogu Eesti ekspordist ligikaudu 11%. Kuigi antud valdkonna osatähtsus kogumajandusest on üldiselt tõusuteel, ei kasva ekspordi maht nii palju, kui 2010ndate aastate alguses loodeti. 2015. aastal oli see protsent näiteks 13%, mis tähendab, et mõne aastaga on see pigem langenud.
Samas on IKT-sektor aina tihendamalt seotud teiste majandusharudega, muutes selle küllaltki universaalseks ning mõnes mõttes ka juhtivaks majandusharuks, mis annab omakorda suure panuse ka üleüldisesse tootlikuse kasvu. Selle kohta on majandusülevaates kirjutatud:
Info ja side sektori tooted ja teenused on tugevalt teiste
majandusharude arengutega seotud, mis teeb sektori terve majandussüsteemi jaoks oluliseks.
Seega pole visioonipunkt just täielikult läbi kukkunud, vaid pigem on jäänud soovitud number kätte saamata.
Kõige rohkem realiseerunud visioonipunkt
Kõiki visioonipunkte läbi töötades jäi mul enim realiseerunud punktina esimesena silma kõrgema tootlikkuse alampeatüki alla liigituv punkt:
Selle [IKT lahenduste tegemine ja katsetamine välisriikide inimeste poolt] toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti
esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid e-teenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud
sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses.
Ma ei oska öelda, kas meie e-teenuseid saab lugeda samasse mastaapi, mis Šveits ja pangandus, kuid jutte meie e-riigi kohta on liikunud küll ja rohkemgi veel. See, et Eesti oli esimene riik maailmas, kes hakkas pakkuma e-residentsuse teenust, on aga fakt. Eesti käivitas selle programmi 2014. aastal ning tänaseks pole ükski teine riik jõudnud ligilähedaseltki samale tasemele, kuigi mõtteid ja arenguid on olnud ka teistes riikides (näiteks Aserbaidžaan, Ukraina ning 2021. aastal plaanib sarnase programmiga alustada ka Leedu). E-residentsuse (ja selle kõrval kogu e-teenuste) edulugu on olnud nii suur, et on leidnud äramärkimist ka maailma kõige mõjukamate projektide nimekirjas, platseerudes 42. kohale (number, mis ühe tuntud raamatusarja järgi on vastus elule, universumile ja kõigele..). E-residente on meil tänaseks päevaks juba üle 70 000, ning IKT kohta tullakse meilt õppima ka väga kaugetest (ja arenenud) riikidest.
Tõepoolest, eestlased on riigi e-teenustega niivõrd harjunud, et ei pane seda igapäevaelus tähelegi, et e-valimine või tuludeklaratsiooni täitmine läbi interneti on unistus ja ulmeline kättesaamatus üsna suurele osale maailma riikidele. Naljatlevalt on öeldud, et ainsad asjad, mida eestlased internetis teha ei saa, on abiellumine, lahutamine ning kinnisvaratehingute tegemine. Need kaks esimest vast võikski jääda mitte-internetipõhiseks, vähemalt minu arvates.
Kasutatud allikad:
https://mip.pmi.org/e-estonia (Maailma kõige mõjukamad projektid)
Comments
Post a Comment