Kasutajakogemus veebis (17.04. - 24.04.2020)

Sellenädalane lugemismaterjal oli seotud kasutajakogemuse ja UXiga. Kuigi võib väita, et funktsionaalsus on toote/teenuse puhul kõige määravam, siis mängib suurt rolli ka tema kasutamise võimalus ja -mugavus. Iseenesest mõista on see oluline ka IT maailmas.

Käesoleval nädalal pidime kirjutama enda kogemusest veebis ning tooma näiteid positiivsete ja negatiivsete kogemuste kohta veebis. Üritasin asja vaadata võimalikult objektiivselt, kuid kuna olen noor ja üsna tihe arvutikasutaja, siis võib nendest arvamustest ka kallutatust näha olla.

Negatiivne

Alustada tuleb ju ikka negatiivsemast poolest. 

Oma bakalaureuseaastate jooksul jõudsin lisaks õppetööle aktiivne olla ka ühes tudengiorganisatsioonis, mis Eestis on registreeritud MTÜna. Hea juhuse tõttu sain võimaluse olla ka selle organisatsiooni juhatuses. Mitte nii hea juhusena tähendas see seda, et MTÜ juhatuse liikmena pidin aeg-ajalt kokku puutuma sellise portaaliga nagu seda on Äriregister (ja Äriregistri Ettevõtjaportaal). 

Kuigi antud lehe üldine välimus on praeguste moodsate trendide kõrval ajast ja arust, võis selle koha pealt silma kinni pigistada. Tegemist on siiski üsna ametliku lehega, mis peab laadima kiiresti ning mida kasutavad inimesed kõikidest valdkondadest, seega arusaadavalt ei pea seal olema kõige fancy't pudi-padi. Siiski leian, et seda võiks natuke kaasajastada.

Kui võtta aluseks Jakob Nielseni toodud kasutatavuse komponendid:

• õpitavus - mina õnneks ei pidanud seda lehte kasutama igapäevaselt, seega ei pidanud ma avastama ka selle täit funktsionaalsust. Juhatuse liikmena pidin siiski allkirjastama enda juhatusse määramise, andma aru majandusaasta lõpus majandusaasta aruandest ning enda mandaadi lõpus kinnitama järgmise juhatuse. Ausalt, mina neid tegevusi selgeks ei suutnud õppida, kuna vajalike asjade ülesleidmine oli keeruline ja ebaintuitiivne. Klikkima pidi täpselt õigeid (tihti väikeses tekstis) linke õiges järjekorras.
• tõhusus - arvestades, et ma funktsioone lõplikult selgeks ei saanud, on raske selle punkti kohta objektiivselt tagasisidet anda. Siiski, arvestades, et juhatuse kinnitamist pidin tegema kaks korda ja mõlemal korral läks toimingu sooritamise peale kümmekond pikka minutit (me räägime ju siiski ühiskonnast, kus oma ettevõtte saab registreerida loetud minutitega), ei saa ma kogemust tõhusaks lugeda. Ma polnud ainuke ja korra käis peast läbi isegi mõte tulevastele põlvedele juhendav dokument koostada.
• meeldejäävus - eelmine punkt juba seletas ka seda aspekti. Enda juhatusse astumise kinnitamise ja järgmise juhatuse kinnitamise vahe oli u 1 aasta. Võinuks arvata, et negatiivne kogemus vast ikka meelde jääb, aga võta näpust, ei jäänud seegi. Eriti veel, et allkirjastamine toimus läbi Äriregistri Ettevõtjaportaali. Milleks on vaja kahte erinevat portaali, millest ühes saab oma ettevõttega teha üht ja teises teist, on mulle siiani selgusetu.
• vead - otseseid vigu siiski ei tuvastanud. IT tudengi ja üsna tiheda arvutikasutajana suutsin vajalikud asjad lõpuks üles leida, kuid kui seda peaks tegema mõni inimene, kes käib kord-kaks kuus internetipangas.. noh, läheks keeruliseks
• rahulolu - võib vast arvata, et mina rahule ei jäänud :)

Positiivne

Laias netiavaruses on õnneks ka natuke parema kasutajakogemusega veebilehti. Tooksin siinkohal välja kaks tükki, üsna erinevatel põhjustel.

Eesti Noorteühenduste Liidu kodulehekülg (enl.ee)

Kuna eelmises punktis toodud tudengiorganisatsioon on muuhulgas ka ENLi liige, siis pidin ka nende kodulehel veidi ringi kolama. Üldmuljelt on tegemist arusaadavalt üsna noortepärase kujundusega veebilehega, mis kasutab veidi moodsamaid komponente, kui Äriregister. Siiski ei ole selles kaduma läinud loogilisus ja intuitiivsus.

Kui võtta taaskord aluseks Nielseni komponendid:

• õpitavus - leian, et informatsioon nende lehel on loogiliselt paigutatud ning selle leidmine on võrdlemisi lihtne, kui tead, mida otsid. 
• tõhusus - jällegi, informatsiooni leidmine on lihtne
• meeldejäävus - et tegemist on suuresti pigem informatiivse leheküljega, kui reaalset igapäevast kasutust pakkuva leheküljega, siis meeldejäävus on suhteline. Pigem rõhuks siin taaskord loogilisele ülesehitusele ja alampeatükkidele.
• vead - lehel pole võimalik (autoriseerimata isikutel) teha toiminguid, mis võiksid viia mõne suurema veani (st ei saa sisse logida kuhugi, midagi muuta/kustutada, allkirjastada jne).
• rahulolu - isiklikult kujundusliku poole pealt antud leht väga ei istu, kuid kasutajakogemuse osas ei oska midagi otseselt ette heita. Sobib sihtgrupile hästi.

Tegelikult pole siiski tegemist mingi superulme hea leheküljega, kuid tundsin, et vajab siiski äramärkimist ühel põhjusel. Oma arvutikasutamise aastate käigus olen kohanud heal juhul käputäit lehekülgi, mis on oma kasutajakogemuses arvestanud ka puuetega inimestega (tõden, et ma ei kuulu ka sellesse sihtgruppi, kes sedalaadi lehti vast paremini tunneks). ENLi koduleheküljel on seda tehtud, täpsemalt on arvestatud vaegnägijatega. Muuhulgas saab sel muuta värvikombinatsioone, teksti suurust ja linkide alla lisada jooni, et need kasutajale paremini silma paistaks. 

Jällegi, ma ei oska öelda, kas ja kuidas antud seaded vaegnägijate kogemust muudavad, kuid see on samm edasi üldse mitte sellega arvestamisest. 

Fitbiti desktopi- ja mobiilirakendused

Antud näide pole küll otseselt veebiga seotud ja kõigile kättesaadav (või vähemasti kasutatav, usun, et rakenduse saab alla tõmmata igaüks), kuid tahaksin siiski ära märkida. 

FitBiti näol on tegemist peamiselt aktiivsusmonitore ja spordi-/pulsi-/treeningkellasid pakkuva ettevõttega, millel on oma kasutajaskonnale loodud rakendus enda tulemustest ülevaate saamiseks. Tegemist on kaasaegse välimusega rakendusega, millel infot annavad edasi lisaks tekstile ja numbritele ka ikoonid ja nendega seonduvad värvid. Värvidel on oluline osa meie maailmatajus ning nende ärakasutamine on väga tark tegu. Näiteks on sooritatud eneseületused välja toodud rohelisega, mis tähendab tavaliselt positiivset nooti. Samuti on kõiksugu geomeetrilisi kujundeid graafikute näol hea kasutada - näiteks soovitud tulemusest puudujääv osa on tähistatud sektordiagrammina, andes mõtet paremini edasi, kui lihtsalt X points from Y.

Nielseni komponentide kohaselt:

• õpitavus - tegemist on rakendusega, mis suhtleb rohkem läbi interaktiivsuse ja piltide/ikoonide, kui teksti, mistõttu võib seda esmapilgul olla keeruline tundma õppida. Siiski peaks sellega hakkama saama iga inimene, kes vähegi saab aru sümbolite keelest ning kellele tänapäevased mobiili- ja muud nutirakendused pole võõras teema.
• tõhusus - informatsiooni leidmine on lihtne ning sellest on kerge aru saada, kuna kasutatud on palju värve, sümboleid ja kujundeid, mis teevad arusaamise intuitiivsemaks
• meeldejäävus - minu arvates on tegemist üsna meeldejääva ülesehitusega rakendusega, mida oskaks kasutada ka siis kui paus on vahele jäänud
• vead - otseseid veakohti ei oska välja tuua. Kui midagi on siiski selgusetu või ebamäärane, siis on võimalus ühendust võtta kasutajatoega. Samuti on võimalus jagada oma tagasisidet rakenduse kasutamise kohta. Olenemata suhteliselt suurest interaktsiooni võimekusest, on rakendus siiski kiire.
• rahulolu - kuna antud rakendus on mõeldud enda personaalsete tulemuste jälgimiseks, on sellel varjatud tagamõte sundida inimest veelgi enam end ületama ning tekitada temas saavutatavuse tunnet. Seega on kogu rakendus omamoodi motivaator, pakkudes seada endale eesmärke. Samuti on võimalik limiteerida ja valida endale kuvatava informatsiooni hulka. Ehk kui südametöö üldse korda ei lähe, siis võid selle asemel vaadata hoopis, palju samme päevas teed.

Lõppsõna

Toodud näited kujutavad endast siiski erinevate eesmärkidega loodud lehti/rakendusi, mistõttu nende sügavam võrdlemine polegi ehk kõige õigem tegu. Maailm ei ole ainult must ja valge ning seetõttu on raske leida lehekülgi ja rakendusi, mis sobiksid absoluutselt kõikidele kasutajatele. See teeb UXst ja üldisest kasutajakogemusest omaette teaduse, mis hõlmab lisaks tehnilistele oskustele ka arusaama inimesest, tema käitumisest ning vanuselistest ja kultuurilistest eripäradest. Need, kes sellega hakkama saavad (vähemalt juba oma sihtgrupi raames) on kõvad tegijad.