Copyleft (13.03. - 20.03.2020)
Sel nädalal läksime litsentside teemaga edasi ning vaatasime lähemalt erinevaid tarkvara litsentsitüüpe. Tuli juttu Microsofti hiilgeaegadest ning ärivara ning vaba tarkvara põhilistest erinevustest. Ja kõigest sellest, mis jääb sinna vahele.
Selle nädala kirjutise teemaks on aga copyleft, mis esmapilgul võib tunduda kui midagi vastupidist teada-tuntud copyrightile. Seda see ei ole, kuna copyleft kuulub copyrighti alla, kuid sellel on omad tingimused, mis selle nime all jagatud tarkvarale rakenduvad.
Kõige lihtsam viis tarkvara jagada on seda vabalt levitada. Sellega kaasneb aga võimalus, et keegi kolmas kasutab vaba tarkvara uue loomiseks, mida omakorda enam vabalt käibele ei lase. Selle probleemi vältimiseks ongi copyleft välja mõeldud. Kõige lihtsamalt öeldes on copyleft sedalaadi litsents, mis lubab vaba tarkvara
- kopeerida
- uurida
- muuta
- edasi levitada
kuid seda ainult juhul, kui edasi levitatakse antud tarkvara (või seda kasutanud tarkvara) sama vabalt, kui see sinu kätte sattus.
Copyleftil on neli erinevat "tugevus"astet:
- AGPL (Affero General Public License) ehk väga tugev - litsents, mis määrab, et tuletatud kood peab olema avalik ja viidud sama litsentsi kaitse alla. Edasi levitamisel tuleb lähtekood avalikustada ning seda ka üle võrgu edastamisel (mida GNU GPL ei kata). Selle litsentsi all oli kuni 2018.aastani näiteks MongoDB andmebaasisüsteem, siiangi RapidMiner, aga ka programmeerimiskeeled nagu Snap! ja Opa.
- GNU GPL (General Public Licence) ehk tugev - tõenäoliselt kõige tuntum copylefti litsentsivorm, mis on väga sarnane AGPLile, kuid siinkohal ei peeta üle võrgu edastamist levitamiseks ning oma tarbeks tehtud muudatusi avalikustama ei pea. Selle litsentsi alla kuuluvad näiteks Linux'i kernel, Notepad++, andmebaasisüsteemidest MariaDB ja MySQL ning igale vähegi viisakamale programmeerijale tuntud versioonihaldussüsteem Git.
- GNU LGPL (Lesser General Public License) ehk nõrk - litsents, mille kohaselt ei ole kohustust kõiki koodi komponente viia sama litsentsi alla, st võib kasutada ka teiste litsentside all olevaid lahendusi. Tavaliselt kasutatakse seda nö shared library'na, et eristada ärivara ning vaba tarkvara. Selle litsentsiga on kaitsud näiteks 7-zip ja VCL Media Player.
- Puuduva copyleftiga - sisuliselt tähendab see seda, et tuletatud koodi võib levitada ka teiste litsentside alusel ning seetõttu on võimalik selle "litsentsi" all olevat koodi kasutada ka äriliseks tarbeks. Sinna alla kuuluvad mitmed Apache võimalused (nt OpenOffice), programmeerimiskeeled .NET perekonnast (nt F#), samuti Kubernetes ning Intellij IDEA, aga ka Javas tuntud logimise utiliit Log4j.
Seega võib öelda, et oma tarkvara levitamiseks vaba tarkvarana on võimalik kaitsta oma tarkvara omakasupüüdlikute tegelaste eest üsna mitme litsentsiga, mis kuuluvad Copylefti alla.
Kasutatud allikad
Comments
Post a Comment