Mirjami väike mõttepaik

Sellenädalane lugemismaterjal oli seotud kasutajakogemuse ja UXiga. Kuigi võib väita, et funktsionaalsus on toote/teenuse puhul kõige määravam, siis mängib suurt rolli ka tema kasutamise võimalus ja -mugavus. Iseenesest mõista on see oluline ka IT maailmas. Käesoleval nädalal pidime kirjutama enda kogemusest veebis ning tooma näiteid positiivsete ja negatiivsete kogemuste kohta veebis. Üritasin asja vaadata võimalikult objektiivselt, kuid kuna olen noor ja üsna tihe arvutikasutaja, siis võib nendest arvamustest ka kallutatust näha olla. Negatiivne Alustada tuleb ju ikka negatiivsemast poolest.  Oma bakalaureuseaastate jooksul jõudsin lisaks õppetööle aktiivne olla ka ühes tudengiorganisatsioonis, mis Eestis on registreeritud MTÜna. Hea juhuse tõttu sain võimaluse olla ka selle organisatsiooni juhatuses. Mitte nii hea juhusena tähendas see seda, et MTÜ juhatuse liikmena pidin aeg-ajalt kokku puutuma sellise portaaliga nagu seda on Äriregister (ja Äriregistri Ettevõtjaporta...

Selle nädala teemaks olid arendus- ja ärimudelid, mida blogipostituses pidi analüüsima ühe konkreetse projekti näitel.  Kuna eelmise aasta lõpus tekitas palju kõmu riigi IT projektide ebakompetentsus (nagu selgus riigikontrolli auditist), otsustasin enda poolt vaadeldavaks projektiks valida ühe sealtoodutest. Täpsemalt projekti E-täitur, kuna olin selle kohta oma tuttavate kaudu pisut ennegi kuulnud. Taustainfona võib tuua riigikontrolli auditi kirjelduse antud süsteemist: "E-Täituris oli plaanis realiseerida kogu täitemenetluseks vajalik funktsionaalsus koos automaatsete kontrollide ning päringutega välistest registritest, sealhulgas tagada asjast huvitatud isikutele piisav info täitemenetluse käigu ja tulemuste kohta ning vahendid selle info kättesaamiseks. Uue süsteemiga taheti muuta täitemenetlus süsteemi kasutajatele oluliselt kasutajasõbralikumaks ja kiiremaks. Samuti sooviti luua süsteemile arhitektuur, mis sobiks nii väikestele kui ka suurtele kohtutäiturite büroo...

Käesoleva nädala lugemisteema oli vaba tarkvara ja vaba kultuuri teemadel. Sinna hulka sobitub hästi ka häkkerikultuur, mis on seekordse blogipostituse teemaks. Selleks pidime läbi lugema Eric S. Raymondi mõtted häkkerite ja häkkerluse osas ning neid mõtteid analüüsima. Mina lugesin selle läbi eesti keelde tõlgituna. Pean tunnistama, et olgugi, et olen juba IT teaduskonnas magistris, polnud ma sellest dokumendist enne midagi kuulnud. Seetõttu oli mul seda üksjagu huvitav lugeda. Küllap on see mõnes mõttes nii parem ka, sest nii on arvamuse kujundamine endal lihtsam. Mulle väga meeldis juba üsna kirjutse alguses välja toodud salmike, kuidas saada milleski meistriks: Teel käimiseks Otsi meister Järgi meistrit Käi koos meistriga Näe meistrit läbi Saa meistriks See on piisavalt üldine, et seda saaks rakendada ka teistel elualadel. Lühike ja konkreetne, kuid ültleb kõik, mis vaja teada. Lihtsuses peitub võlu, nagu öeldakse. Heakskiitu leiab minu silmis ka see, e...

Sel nädalal jätkasime osaliselt IT proffi teemadel, kuid võtsime vaatluse alla pigem IT juhid. Just viimasega on seotud ka sellenädalane kodutöö - kirjutada kahest (tuntud) IT-juhist, kes esindavad ühte IT-juhi tüüpi, kusjuures, erinevaid tüüpe. Kuna minul on isiklikke kokkupuuteid IT-juhtidega võrdlemisi vähe, pidin informatsiooni otsima kõikvõimsa otsingumootori abil. Leitud infoallikate alusel üritasin kujundada arvamust, millise juhitüübiga on tegemist. Hoiatuseks olgu öeldud, et need ei pruugi vastata reaalsusele! Kristel Kruustük Olles ise naisterahvas, rändas mu mõte esimese asjana tuntud naissoost IT-juhtide poole. Eks neid ole kindlasti üksjagu (kuigi vastuvaidlematult vähem kui mehi!), kuid esimesena hüppas pähe just Kristeli nimi. Teadsin temast enne vaid seda, et lõi oma testimisettevõtte ning sai sellega üsna tuntuks.  Elulugu ümber jutustamata toon mõned minu arvates relevantsed faktid tema kohta: Õppis IT-kolledžis aastatel, mil see polnud veel TTÜga lii...

Sel nädalal liikusime juriidilistelt teemadelt rohkem filosoofilisemate poole. Nimelt üritasime defineerida IT proffi ning professionaalsust üleüldiselt. Koduseks ülesandeks oli kirjutada tänapäeva Eesti IT proffiks olemise eeldusi, omadusi ja oskusi. Siin on minu valik: Eeldused Esimeseks eelduseks tahaksin tuua hariduse. Klassikalises mõttes muidugi ülikooliharidus vähemalt bakalaureuse tasemel, kuid mulle tundub, et üha rohkem hakkavad IT proffide alla kvalifitseeruma ka isikud, kellel vastav ametlik haridus puudub, kuid kes on oma vabast ajast ja huvist antud valdkonnaga tegelenud ning on selles üsnagi pädevad. Samuti lähevad siia alla inimesed, kellel on aastate võrra kogemust IT valdkonnas. Ma ei arva, et professionaaliks saamisel on oluline tunda ühte teemat ülima põhjalikkusega, vaid pigem arvan, et IT proff võiks teada kogu IT-st üldiselt ning olla suunitletud ühele valdkonnale. Teiseks oluliseks eelduseks on kirg (passion) antud valdkonna vastu. Õppida ja teada võib ...

Sel nädalal läksime litsentside teemaga edasi ning vaatasime lähemalt erinevaid tarkvara litsentsitüüpe. Tuli juttu Microsofti hiilgeaegadest ning ärivara ning vaba tarkvara põhilistest erinevustest. Ja kõigest sellest, mis jääb sinna vahele. Selle nädala kirjutise teemaks on aga copyleft , mis esmapilgul võib tunduda kui midagi vastupidist teada-tuntud copyright ile. Seda see ei ole, kuna copyleft kuulub copyright i alla, kuid sellel on omad tingimused, mis selle nime all jagatud tarkvarale rakenduvad. Kõige lihtsam viis tarkvara jagada on seda vabalt levitada. Sellega kaasneb aga võimalus, et keegi kolmas kasutab vaba tarkvara uue loomiseks, mida omakorda enam vabalt käibele ei lase. Selle probleemi vältimiseks ongi copyleft välja mõeldud. Kõige lihtsamalt öeldes on copyleft sedalaadi litsents, mis lubab vaba tarkvara  kopeerida uurida muuta edasi levitada kuid seda ainult juhul, kui edasi levitatakse antud tarkvara (või seda kasutanud tarkvara) sama vabalt, k...

Käesoleval nädalal on teemaks autoriõigus ja intellektuaalomand IT valdkonnas. Sellega seoses pidi uurima 2012. aastal kirjutatud autoriõiguste reformi puudutavat raamatut "The Case for Copyright Reform". Seal oli toodud kuus punkti, kuidas lahendada olukorda seoses autoriõiguste reformi läbiviimisega. Moral Rights Unchanged Kõige lihtsamas mõttes tähendaks see punkt, et teose loojaks võib end pidada vaid autor. See peaks olema kõikide teiste isikute poolt tunnustatud. Mainiti ka kuldaväärt lauset: " Give credit where credit is due ", mis on väga relevantne igas loomesektoris, olgu selleks kunst, muusika või tarkvaraarendus. Kuigi mingis mõttes võib öelda, et see punkt on tänapäeva maailmas juba rakendust leidnud, tunnen, et hetkel levib internetis pigem halb komme jagada pilte/tekste/muusikat ilma, et viidataks originaalautorile või nö source'le, kust antud teos leitud on. Selle punkti paremaks rakendamiseks tuleb üsna palju inimeste mõtlemist ja kombeid...